#maailmanaba

Sageli kuuleme räägitavat väärtuspõhisest välispoliitikast. Mida see sõnapaar tegelikult kirjeldab, kui relevantne on see praeguses maailmas ning kas me mõtleme samadest asjadest, kui rõhutame Eesti välispoliitikas väärtuspõhisust? Selle küsimusega haakuvad ka rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailma mõisted, mida me ise nii sageli kasutame. Kuid ka siin on võimalik näha universaalsuse asemel kirevat nüansirikkust. Seekordne #maailmanaba saade on erandkorras lindistus Eesti Välissuhete Nõukojas 14. oktoobril toimunud arutelust, mida juhtis Raivo Vare. Arutelus osalesid rahvusvahlise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo, Eesti endine suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asejuht Kristi Raik, Toronto Ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp ja EBSi rektor Meelis Kitsing.  

Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu #maailmanaba seekordses saates on vaatluse all Eesti välispoliitilised valikud seoses Lähis-Idas toimuvaga. Kuulaja saab ülevaate erinevatest argumentidest, mis ja miks juhivad või peaksid juhtima meie otsuseid nii ÜRO Iisraeli-Palestiina teemaliste resolutsioonide hääletamisel kui ka teiste Lähis-Ida puudutavate välispoliitiliste hoiakute kujundamisel. Stuudios on seekord Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse asejuht Kristi Raik, Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik, Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross ja Marko Mihkelson ning vestlust juhib Harri Tiido.

Ukraina peab oma vabadussõda piiratud võimaluste ja relvastusega. Samas näitab augusti algul alanud Kurski operatsioon, et Ukraina relvajõud suudavad lahinguväljal olukorda enda kasuks pöörata. Nad teeksid seda veelgi enam, kui Lääne abi oleks õigeaegne, suuremas mahus ja ilma piiranguteta. Suuremad lääneriigid eesotsas USAga on täiemahulise sõja algusest saadik olnud väga kartlikud Venemaa suunal jõudu näitamast. Miks on see nii ja mis peitub selle kartuse taga? Kas Kurski lahing 2.0 võib tuua siin muutuse? Nendel teemadel arutelvad Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu värskes episoodis Raivo Vare, Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson ja Harri Tiido.

USA endise presidendi ja eelseisvate valimiste favoriidi Donald Trumpi tapmiskatse avaldab mõju nii Ühendriikide sisepoliitikale kui ka seeläbi rahvusvahelisele julgeolekule. Mis  ja miks juhtus, mis on poliitilise vägivalla taust Ühendriikides, mida räägiti vabariiklaste kongressil ning kuidas see muuhulgas mõjutab ka Eesti julgeolekut, sellest arutlevad Eesti Välissuhete Nõukoja podcasti #maailmanaba 40. episoodis Harri Tiido, Liisa Past, Andreas Kaju, Lauri Tankler ja Marko Mihkelson.

Üha suuremat majanduslikku võimu koguv ja senisest aktiivsemat välispoliitikat viljelev India on kujunenud väga oluliseks kaalukeeleks maailmakorra muutumise dünaamikas. Äsjased valimised lubavad teha mitmeid järeldusi riigi arengusuundadest, kuid panevad ka küsima, kas India on ikka demokraatia? Eesti Välissuhete Nõukoja järjekordses episoodis lahkavad orientalist Martti Kalda, Eesti endine suursaadik Indias Katrin Kivi ja saatejuht Harri Tiido India arenguid.

Venemaa on sõjas Lääne juhitud maailmakorra muutmiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on Venemaa viimasel ajal oluliselt laiendanud juba aastakümneid Lääne vastu peetavat luuresõda, kus vahenditena on kasutusel tegevused poliitilisest mõjutusest kuni sabotaaži ja mõrvadeni. GPS signaali häirimine meie regioonis on vaid üks näide selle luuresõja elementidest. Mida Venemaa teeb ja kuidas peaks Lääs sellele reageerima, sellest räägivad Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu #maailmanaba uues episoodis Harri Tiido vedamisel, Eerik-Niiles Kross, Ivo Juurvee ja Marko Mihkelson. 

Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu #maailmanaba uues episoodis tuleb seekord juttu Viktor Orbáni juhitud Ungarist ning tema mõjust Eurooopa Liidus toimuvale.  Kuidas mõista Ungaris toimuvat ning millised on paremäärmusluse väljavaated  põhiseaduslike institutsioonide tasalülitamiseks teistes riikides. Saates arutlevad teema üle Harri Tiido, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet ja fennougristina Ungarit hästi tundev Tõnu Seilenthal.

Venemaa on puhtakujuline diktatuuririik, kus poliitilisi protsesse juhitakse ühest kanalist ning kus poliitilised parteid on muudetud sisuliselt presidendi administratsiooni allüksusteks. Diktatuuririigis toimuvad "valimised" on juba eos võlts meelepett, kuid vajalikud diktaatori legitiimsuse kinnitamiseks oma eliidi seas ning rahvusvaheliste liitlaste hulgas. Uues episoodis arutlevad Harri Tiido, Jaanika Merilo, Raivo Vare ja Marko Mihkelson muu hulgas ka selle üle, mida diktaator Putin selle ülekinnitatud legitiimsusega peale hakkab ning kuidas peaksid lääneriigid toimuvasse suhtuma.

Ukraina Vabadussõda on jõudnud kriitilisse seisu. Venemaa pressib kõigist suundadest peale, kasutades eelist relvastuses, moonas ja inimjõus. Ukraina armee paneb vastu, kuid tunneb suurt puudust laskemoonast ja relvastusest. Inimjõud on ukrainlastel samuti piiratud. Samas on Lääne relvaabi veniv ja Ukrainale piiranguid esitav. Ees ootavad väga rasked kevadkuud, kus Ukrainal tuleb teha kõik, et mitte lasta vaenlasel otsustavat edu saavutada. Eesti Välissuhete Nõukoja podcasti #maailmanaba uues episoodis analüüsivad olukord Raivo Vare, Harri Tiido ja vahetult enne lindistust Ukraina rindepiirkonnast naasnud Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Taiwani presidendi- ja parlamendivalimised, mis toimusid 13. jaanuaril, juhatasid sisse alanud aasta oluliste valimiste ahela., mis päädivad USA presidendivalimistega novembris ning mis võivad mõjutada rahvusvahelist julgeolekut rohkem, kui oskame hetkel veel ette näha. Milline oli taiwanlaste valik ning millises suunas võib areneda julgeolekuolukord Taiwani väinas ja millised võivad olla seejuures globaalsed mõjud, sellest arutlevad Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu Maailmanaba seekordses episoodis Harri Tiido juhtimisel Tallinna Ülikooli külalislektor Rüüt Kaljula, Taipeis elav Hiina-Taiwani ekspert Tauno Kelder ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.